Põhikiri

MITTETULUNDUSÜHINGU VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS

PÕHIKIRI

 

 

 

1. ÜLDSÄTTED

 

1.1. Mittetulundusühingu nimetus on MTÜ VÕRTSJÄRVE ÜHENDUS ( edaspidi  -Ühing ).

1.2. Ühingu juhatuse asukoht : Vaksali 2, Viljandi.

1.3. Ühingu tegevus hõlmab  Viljandi valla Kolga-Jaani piirkonda, Põhja-Sakala valla Kõo ja Võhma piirkonda, Elva valla Rannu ja Rõngu piirkonda.

1.4. Ühing on asutatud 19. aprillil 2006.a.

1.5. Ühing on eraõiguslik juriidiline isik ja omab Eesti Vabariigi seadustes ettenähtud õigus– ja teovõimet.

1.6. Ühing on avatud liikmelisusega organisatsioon.

1.7. Ühingu majandusaasta algab 1. jaanuaril ning lõpeb 31.detsembril.

2. TEGEVUSE EESMÄRGID ON:

 

2.1. Ühingu põhieesmärk on kohaliku initsiatiivi ning kohaliku elu arendamine, tegevuspiirkonna integreeritud strateegia koostamine, elluviimine ja arendamine tuginedes kolme sektori partnerlusele

2.2. Ühingu alaeesmärkideks on:

2.2.1. Maapiirkondades töökohtade loomine ning alternatiivpõllumajandusele kaasaaitamine;

2.2.2. Kohalikele toodetele lisaväärtuse andmine, turgudele ligipääsu avardamine läbi kollektiivse tegevuse, uute piirkondlikust eripärast lähtuvate toodete ja teenuste väljatöötamine;

2.2.3. Elukvaliteedi parandamisele kaasaaitamine;

2.2.4. Loodus-ja kultuuriväärtustele parima kasutuse leidmine, turismi arendamine;

2.2.5. Loodushoid ja keskkonnasäästlik majandamine;

2.2.6. Sotsiaalsete riskide vähendamine ja rehabilitatsioon;

2.2.7. Seoste leidmine ja koostöö algatamine erinevate majandussektorite vahel;

2.2.8. Sotsiaalteenuste pakkumise ja korralduse arendamine, sealhulgas teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine;

2.2.9. Omaalgatuslike tegevuste toetamine ja koostöö arendamine erinevate valdkondade vahel;

2.2.10. Konkurentsivõime toetamine uute teadmiste ja tehnoloogiate kasutuselevõtmisega;

2.2.11. Kohaliku elu edendamine, tuginedes kolme sektori partnerlusele (avalik, ettevõtlus- ja mittetulundussektor);

2.2.12. Piirkonna eripärast lähtudes toodete ja teenuste väljatöötamine, neile kollektiivse tegevuse abil uute turgude leidmine.

3. EESMÄRKIDE SAAVUTAMISEKS ÜHING:

 

3.1. Esindab oma liikmeid riigiasutustes, omavalitsustes ja teistes organisatsioonides;

3.2. Täidab liikmesorganisatsioonide vastastikust abistamist ja omavahelist koostööd korraldavat funktsiooni;

3.3. Arendab igakülgset rahvusvahelist koostööd teiste riikide ja piirkondade, samuti organisatsioonide, liikumiste ja     ettevõtetega;

3.4. Valmistab, tellib, ostab, müüb ja vahetab teavet, sh kirjalikke õppe- ja teabematerjale, trükiseid ja muid infokandjaid;

3.5. Viib läbi õppusi, seminare, konverentse ning toetab õpiringide ja arengurühmade tegevust;

3.6. Pakub tehnilist abi tegevuspiirkonnas tehtavatele uuringutele;

3.7. Nõustab omavalitsusi, ettevõtjaid ja kodanikeühendusi investeerimisvajaduste ja prioriteetide osas;

3.8. Taotleb raha põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks;

3.9. Korraldab piirkonna tegevusprojektide rahastamist, nõustamist ja teostab järelevalvet. Korraldab konkursse projektiideede saamiseks.

4. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD NING TINGIMUSED

 

4.1. Ühingu liikmeks vastuvõtmist võib taotleda juriidiline isik, kes vastab liikmetele esitatavatele nõuetele, soovib arendada ühingu eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, kohustub täitma ühingu põhikirja ning üldkoosoleku, volinike koosoleku ja juhatuse otsuseid. Asutajaliikmed loetakse ühingu liikmeteks.

4.2. Liikmeteks on:

4.2.1. avaliku sektori esindajatest kohalikud omavalitusüksused ( edaspidi omavalitsused);

4.2.2. mittetulundussektori esindajatest mittetulundusühingud, mis ei ole avaliku sektori valitseva mõju all;

4.2.3. ettevõtlussektori esindajatest äriühingute esindajad või äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjad.

4.3. Iga esindatud omavalitsuse kohta kuulub liikmeskonda vähemalt üks sama omavalitsuse haldusterritooriumil tegutseva ettevõtlussektori esindaja ja mittetulundussektori esindaja. Ühing on avatud uute liikmete vastuvõtuks ning liikmeskond on avalik.

4.4. Avaliku sektori osakaal igal ühingu organi otsustustasandil peab jääma alla 50 %.

4.5. Ühingu tegevuspiirkonnaks loetakse maapiirkonda, mille territoorium langeb kokku ühingu liikmeks olevate omavalitsuste, või nende osade,  piiridega.

4.6. Ühingusse võivad kuuluda kohalikud omavalitsused, mis tervikuna või oma territooriumi osaga moodustavad ühtse tervikliku geograafilise piirkonna, millel on ühine majanduslik ja sotsiaalne huvi.

4.7. Ühingu sisseastumismaksu ei kehtestata.

4.8. Ühingu liikmeks astumiseks esitab isik juhatusele kirjaliku avalduse. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus 2 kuu jooksul.

4.9. Ühingust väljaastumiseks esitab liige Ühingule kirjaliku avalduse.

4.10. Ühingu liikme võib ühingust välja arvata volinike koosoleku otsusega, kui ta:

4.10.1. kahjustab oma tegevusega ühingu nime või mainet;

4.10.2. on jätnud täitmata põhikirjast tuleneva või ühingu organite poolt talle pandud kohustuse;

4.10.3. ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ühingu liikmemaksu ega taotlenud tasumistähtaja pikendamist;

4.10.4. ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi ühingu üldkoosolekul;

4.10.5. kasutab oma liikmestaatust kõlvatu konkurentsi tekitamiseks.

4.11. Ühingu liikme väljaarvamise otsustab volinike koosolek. Liikmel, kelle väljaarvamise küsimust arutatakse, on õigus osaleda volinike koosolekul ja esineda oma seisukohaga antud asjas.

4.12. Volinike koosoleku poolt väljaarvatud liikmel on õigus nõuda väljaarvamise küsimuse käsitlemist väljaarvamisele järgneval ühingu üldkoosolekul.

5. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED

 

5.1. Ühingu liikmetel on muude seaduses ja põhikirjas ettenähtud õiguste kõrval õigus:

5.1.1. osaleda hääleõigusega üldkoosolekul;

5.1.2. olla valitud ühingu organite liikmeks;

5.1.3. saada ühingu juhatuselt ja muudelt organitelt teavet ühingu tegevuse kohta;

5.1.4. kasutada ettenähtud korras ühingu vara ning saada liikmetele ettenähtud soodustusi.

5.2. Ühingu liige on kohustatud:

5.2.1. järgima ühingu põhikirja ja häid tavasid;

5.2.2. osalema ühingu tegevuses ning täitma talle üldkoosoleku, volinike koosolekuga või juhatuse otsustega pandud kohustusi;

5.2.3. tasuma üldkoosoleku poolt määratud tähtajaks ühingu liikmemaksu (jooksva aasta eest tuleb liikmemaksu maksta ka siis, kui ta liikmelisus lõpeb aasta kestel).

 

6. ÜLDKOOSOLEK

 

6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on ühingu üldkoosolek.

6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:

6.2.1. põhikirja muutmine;

6.2.2. eesmärgi muutmine;

6.2.3. volinike koosoleku liikmete määramine ja tagasikutsumine;

6.2.4. majandusaasta aruande kinnitamine

6.2.5. juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;

6.2.6. ühingule kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise  otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;

6.2.7. liikmemaksu maksmise korra ja suuruse kinnitamine;

6.2.8. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

6.3. Ühingu üldkoosoleku kutsub kokku juhatus:

6.3.1. majandusaasta aruande kinnitamiseks;

6.3.2. juhul, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest või kui seda nõuab revisjonikomisjon;

6.3.3. tegevusstrateegia kinnitamiseks;

6.3.4. muudel juhtudel, kui ühingu huvid seda nõuavad.

6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teatatakse igale liikmele kirjalikult või e-postiga vähemalt 7 päeva ette.

6.5. Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata osalevate liikmete arvust.

6.6. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest ning seadus ei näe ette suurema häälteenamuse nõuet. Kui küsimuse menetlemisest saab taandamiste tõttu hääletamisest osa võtta alla poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest, võetakse otsus vastu lihthäälteenamusega.

6.7. Ühingu eesmärgi muutmiseks on vajalik  9/10 ühingu liikmete nõusolek.

6.8. Ühingu nimel teostatavate tehingute lubatud maksimaalne suurus ilma üldkoosoleku eelneva nõusolekuta otsustab üldkoosolek.

6.9. Liikmetel on õigus vastu võtta otsuseid üldkoosolekut kokku kutsumata.

6.10. Võimalusel korraldatakse üldkoosolek selliselt, et ühingu liige saaks üldkoosolekul osaleda ja teostada oma õigusi elektrooniliste vahendite abil ilma koosolekul füüsiliselt kohal olemata, reaalajas toimuva kahesuunalise side abil või muul sellesarnasel elektroonilisel viisil, mis võimaldab ühingu liikmel eemal viibides koosolekut jälgida ja sõna võtta ning otsuste vastuvõtmisel hääletada.

6.11. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, siis otsuse tegemise õigus on ühingu juhatusel.

7. VOLINIKE KOOSOLEK

 

7.1. Volinike koosoleku koosseisu kuulub 5 liiget. Kohaliku omavalitsusüksuste esindajate ja riigi või kohaliku omavalitsusüksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste esindajate esindatus peab olema alla 50%.

7.2. Volinike koosoleku liikmed määrab ametisse üldkoosolek.

7.3. Volinike koosoleku pädevusse kuulub:

7.3.1. volinike koosoleku esimehe valimine;

7.3.2. tegevuse vormide ja meetodite kindlaksmääramine;

7.3.3. ühingu liikmete väljaarvamine

7.3.4. ühingu tegevuskava, strateegia koostamine;

7.3.5. põhivara soetamine, sildfinantseerimise laenude võtmine, vara pantimine, rentimine jm tehingute tegemine;

7.3.6. juhatuse liikmete määramine ja tagasikutsumine;

7.3.7. juhatuse liikmete töötasu määramine;

7.3.8. ühingu vara kasutamine ja käsutamine vastavalt seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevatele nõuetele;

7.3.9. tegevusgrupi projektitoetuste taotluste menetlemise ja hindamise korra kinnitamine

7.3.10. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud strateegia rakendamist hindava seirekomisjoni moodustamine;

7.4. Volinike koosolekuid viiakse läbi volinike koosoleku esimehe kutsel, vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem, kui kord 3 (kolme) kuu jooksul. Koosolek tuleb kokku kutsuda ka juhatuse liikme või tegevjuhi nõudmisel. Volinike koosolek on pädev, kui kohal on üle poolte  tema liikmetest.

7.5. Volinike koosolek võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, elektroonilise hääletamisega. Otsuse vastuvõtmiseks on vajalik, et kõigile volinikele saadetakse elektrooniliselt koosoleku päevakord koos otsuste eelnõudega ja teatatakse hääletamise tähtaeg. Otsuse vastuvõtmiseks elektroonilisel hääletamisel peab osalema üle poole volinike koosoleku liikmetest ning otsuse vastuvõtmiseks kohaldatakse lihthäälteenamust, st poolthääli üle 50% elektroonilisel hääletamisel osalenud volinike koosoleku liikmetest.

7.6. Volinike koosoleku otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Iga volinike koosoleku liige omab üht häält, kui hääled jagunevad võrdselt, saab otsustavaks volinike koosoleku esimehe hääl.

7.7. Volinike koosoleku otsused vormistatakse kirjaliku protokollina, sellele kirjutavad alla volinike koosoleku esimees ja protokollija. Volinike koosoleku liikmel, kes on hääletanud otsuse vastu, on õigus esitada kirjalik eriarvamus,  eriarvamus lisatakse protokollile. Sellisel juhul volinike koosoleku liige vabaneb võimalikust vastutusest antud asjas.

7.8. Volinike koosoleku liikmed, kes oma kohustuste täitmata jätmisega või mittenõuetekohase täitmisega süüliselt Ühingule kahju tekitanud, vastutavad Ühingu ees solidaarselt otsese kahju ulatuses. Otsuse nõuete esitamise kohta teeb üldkoosolek.

7.9. Kui volinike koosolek ei ole otsustusvõimeline, siis otsuse tegemise õigus on ühingu juhatusel.

7.10. Volinike koosoleku esimees:

7.10.1. korraldab volinike koosoleku tööd ja esindab Ühingut talle käesoleva põhikirjaga pandud ulatuses;

7.10.2. juhatab üldkoosolekuid ja volinike koosolekuid;

7.10.3. annab ülesandeid Ühingu tegevjuhile ja kontrollib tema tegevust;

7.10.4. on aruandekohustuslik üldkoosoleku ees;

7.10.5. äraolekul asendab teda  esimehe volitusel üks volinike koosoleku liikmetest.

8. ÜHINGU JUHATUS

 

8.1. Juhatus juhib ühingu jooksvat tegevust ning vastutab üldkoosoleku ja volinike koosoleku otsuste täitmise eest;

8.2. Juhatus on 1 - 3 liikmeline alaliselt tegutsev juhtimisorgan. Juhatuse esimehe ja liikmete pädevusnõuded, lepingu tingimused ja tasu määrab volinike koosolek, lepingu sõlmib volinike koosoleku esimees;

8.3. Osaleb kõigi küsimuste ettevalmistamisel, mis vastavalt põhikirjale kuuluvad otsustamisele üldkoosolekul või volinike koosoleku istungil;

8.4. Juhatus käsutab käesoleva põhikirja nõudeid arvestades ühingu vara ja vahendeid, esindab ühingut kõigis toimingutes ja tehingutes ning võib selleks volitada teisi isikuid; kirjutab alla lepingutele, muudele tehingutele ja kohustustele.

8.5. Juhatus:

8.5.1. rakendab volinike koosolekuga kooskõlastatult tööle ühingu büroo ja juhib büroo tööd; esindab ühingut;

8.5.2. võtab vastu uusi liikmeid ja peab arvestust ühingu liikmete ja liikmemaksu tasumise üle;

8.5.3. korraldab ühingu raamatupidamise ja esitab revisjonikomisjonile ja/või audiitorile revideerimiseks vajalikud dokumendid ja selgitused;

8.5.4. koostab ja esitab vastavalt põhikirjale aastaaruanded;

8.5.5. sõlmib ja lõpetab lepinguid; korraldab ühingu varade kasutamist ja käsutamist;

8.5.6. määrab liikmemaksu tasumise tingimused ja korra;

8.5.7. valmistab koostöös volinike koosolekuga ette iga-aastase tegevusplaani;

8.5.8. annab selgitusi ja tegevusaruandeid volinike koosolekule ja üldkoosolekule varade asutamise kohta ja ülesannete täitmise kohta;

8.5.9. kinnitab hindamise töörühma ettepanekul projektitaotluste paremusjärjestuse; otsustab teisi volinike koosoleku või üldkoosoleku poolt talle lahendamiseks antud küsimusi ulatuses, mis ei kuulu ühingu teiste organite ainupädevusse;

8.5.10. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud kohaliku tegevusgrupi rakenduskava vastuvõtmine;

8.5.11. LEADER-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetusega seotud projektide valikut tegeva hindamiskomisjoni moodustamine.

8.6. Kui juhatus ei ole otsustusvõimeline, siis otsuse tegemise õigus on üldkoosolekul või volinike koosolekul.

9. REVIDEERIMINE

 

9.1. Ühingu raamatupidamise aastaaruande ja haldusaruande revideerimiseks, aga samuti raamatupidamise õigsuse kontrolliks valitakse üldkoosoleku poolt üks või mitu revidenti.

9.2. Revidendiks ei või olla Ühingu juhatuse liige, tegevjuht, samuti nende sugulased;

10. ÜHINGU VARA

 

10.1. Ühingu vara tekib:

10.1.1. liikmemaksudest;

10.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest;

10.1.3. tulust, mida võidakse saada Ühingu väljaannete kirjastamisest, müügist ja levitamisest, Ühingu vara kasutada  andmisest, põhikirjaliste eesmärkidega kooskõlas olevate tuluürituste korraldamisest;

10.1.4. muust tulust, mis on vajalik Ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks.

10.2. Ühingu vara saavad juhatus ja tegevjuht kasutada ja käsutada ainult üldkoosoleku poolt kinnitatud tegevuskava ja eelarve piires. Täiendavate laekumiste kasutamise otsustab volinike koosolek.

10.3. Ühingust väljaarvamisel või väljaastumisel tasutud liikmemaksu ei tagastata.

11. ÜHINGU TEGEVUSE LÕPETAMINE

 

11.1. Ühing on asutatud määramata ajaks.

11.2. Ühing reorganiseeritakse üldkoosoleku otsuse alusel. Reorganiseerimisotsuses peab olema näidatud, kes on ühingu  õigusjärglane (õigusjärglased), kellele lähevad üle Ühingu kohustused ja õigused ning tehakse vastavad muudatused Ühingu   põhikirjas. Eelnimetatuga seotud lepingutele jt. dokumentidele on volitatud alla kirjutama juhatuse esimees.

11.3. Ühing lõpetatakse vabatahtlikult üldkoosoleku otsusel või sundlõpetatakse seaduses ettenähtud alustel.

11.4. Ühingu likvideerimismenetluse viivad läbi likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaiks juhatuse liikmed.

11.5. Likvideerijatel on kõik juhatuse ja tegevjuhi volitused ning nad kannavad oma võimaliku süülise käitumisega Ühingule tekitatud kahju eest solidaarset vastutust.

11.6. Lisaks seadustes juriidilise isiku lõpetamist reguleerivatele nõuetele:

11.6.1. juhatus ja tegevjuht koostavad viivitamatult raamatupidamisaruande sellest likvideerimismenetlusele eelnevast ajast, mille kohta üldkoosolekule aruannet veel esitatud ei ole;

11.6.2. üldkoosolek kinnitab aruande;

11.6.3. pärast likvideerimistoimingute läbiviimist likvideerijad koostavad likvideerimisbilansi ning aruande, mis peab sisaldama selgitust likvideerimismenetluse kulgemise, vara realiseerimistoimingute, võlgade maksmise ja sissenõudmise kohta ning Ühingu vara jaotamise kohta;

11.6.4. Revident koostab likvideerimisbilansi revisjoni

11.6.5. üldkoosolek otsustab likvideerimisbilansi heakskiitmise ja likvideerijate vastutusest vabastamise küsimuse.

11.7. Nõuete rahuldamisest järelejäänud vara kasutamise ja jaotamise otsustab üldkoosolek.

 

Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamiskoosolekul 19. aprillil 2006.a.

Ühingu põhikiri on muudetud 18.juunil 2025.a.